AVASTUSRETK TEISELE POOLE MAAKERA

HINNAD ALATES 65 000.- EEK/INIMENE. KÜSI INDIVIDUAALSET REISIPAKKUMIST VASTAVALT LENNU- JA HOTELLIKOHTADE OLEMASOLULE DOMINA REISI-KONSULTANTIDELT!

Vaikse ookeani avarustesse on laiali pillutatud üle 30 000 mitmepalgelise ja eksootilise saare, mida tuntakse Austraalia ja Okeaania nime all. Saared on tekkinud laamade kokkupõrkekohtadesse ning seetõttu on mitmed neist vulkaanilise iseloomuga. Kõikide nende laialipillatud saarte ilu, kireva ajaloo ja eksootilise looduse aluseks on neid ümbritsev ookean. Muust maailmast eraldatud saartel kasvab lopsakas taimkate, vohavad vihmametsad ja mangroovtihnikud, esineb palju ainulaadseid loomaliike ning ookeani rannikuvete muinasjutulistes korallimetsades ujuvad erksavärvilised kalad. 

Austraalia on ühtlasi meie planeedi väikseim manner ja maailmajagu, mille esmaasukad 50 000 aastat tagasi olid aborigeenid. Suurte maadeavastuste aegu 16. sajandil sattusid Vaikse ookeani saartele maadeavastajad, kaubitsejad, ettevõtjad ja misjonärid erinevatest riikidest. Austraaliast ja Uus-Meremaast said esialgu Suurbritannia kolooniad, Austraalia iseseisvus 1901. ning Uus-Meremaa 1907. aastal.

Austraalia tuntuim vaatamisväärsus maa südames Põhjaterritooriumil, Ayers Rock, on maailma suurim monoliitkalju. Ayers Rock, iidse aborigeenide antud nimega Uluru on peaaegu 350 m kõrge, 3,5 km pikk ning maksimaalselt 2 km lai. Ja see on vaid nähtav osa - vähemalt kaks kolmandikku sellest mäest on peidus maapõues.

2300 km pikkune Suur Vallrahu Austraalia Queenslandi osariigi rannikul on maailma suurim korallide kogum. Korallid on selgrootud ainuõõssed loomad, kes moodustavad kolooniaid. Korallrahud on tekkinud miljardite korallide elutegevuse tagajärjel nende lubikestadest. Korallrifi kasvamiseks ja õitsemiseks on vaja sobiva soolsuse ja ühtlaselt kõrge temperatuuriga selget merevett, mis sisaldab piisavalt hapnikku ja toitaineid. Suure Vallrahu moodustavad tegelikult enam kui 2500 korallisaart ja rahu; sinna organiseeritakse sukeldumisreise, kalapüügiretki ja ka pikemaid laevareise. Suure Vallrahu korallriffidel elab u 2000 kalaliiki ja 6 kilpkonnaliiki, nende seas on ka ohtlikke liike.

Austraalia rannikust u 2300 km ida pool asuva Uus-Meremaa saarerühma avastas 1642. aastal hollandlane Abel Tasman; riigi nimi pärineb Hollandi provintsilt Zeelandilt (meremaa). Esimesena tõstis oma jala saarele James Cook. Riik paikneb kahel suurel ja mitmel väiksemal saarel.

Uus-Meremaa kliima, maastikud ja loodus on väga mitmekesised. Seal võib kohata fjorde kõrvuti mägedega ning vulkaane ja geisreid, aga ka troopilisi metsi ja liivarandu. Uus-Meremaa ligi 2000 kohalikust liigist 1500 on unikaalsed ja iseloomulikud ainult Uus-Meremaale. Uus-Meremaa Alpid moodustavad üle 1000 km pikkuse aheliku, mille 22 tippu on kõrgemad kui 3000 m. Riigi kõrgeimat mäge Mount Cooki (3754 m) katab aastaringselt lumemüts. Nagu mujalgi maailmas, on ka Uus-Meremaal liustikud taandumas, kuid sellest hoolimata on siin u 360 liustikku. Suurim neist, Tasmani liustik, on kohati isegi kuni 600 m paks.